Kalamaja-kodulinna avastamas vol.2

10.02.08 pühapäeva hommik- saame kokku Linnahalli parklas järjekordse sooviga jätkata kodulinna avastamisretke. Seekord suund Kalamajja.
Suundume linnahalli poole, mis oma "taevasse kõrguvate" treppidega vastu vaatab. Kunagi 1980 suveolümpiamängude ajaks valminud uhke hoone on praegu päris nukras seisus. Võrreldes praeguse aja moodsate klaasehitistega on siin selle hoone ehitusel arvestatud sellega, et säiliks merepoolt vaade vanalinnale. Linnahalli merepoolsel küljel vaatame üle copterline maandusmisplatsi ja selle ees ka üllatus-üllatus ka keset talve töötavad purskaevud. Kunagise kuulsa "lucky look`i" asemel on väljas sildid "piraat" ( muukeelsete ööklubi, mis praeguseks juba suletud).

Edasi suundume Rannamäe parki Balti jaama kõrval. Praegu on park piiratud aiaga ja korrast ära-leidsime siiski mingi augu, kust läbi pugeda... Kunagi olevat see park kuum koht olnud, kus ohvitserid jalutamas käinud(teadis Imbi rääkida). Miks ta praegu sellises seisus on... sellele küsimusele kahjuks ei olnud kedagi vastamas.







Järgmine objekt-vesilennukite angaarid. Sõidame mööda Suur-Patarei tänavat-vasakut kätt Ilmarise kvartali kenad kordatehtud majad ja paremal veel korrastamist ootavad vanad puumajad vaheldumisi kordatehtud majadega.


Vesilennukite angaarid ja kogu Lennusadama kompleks ehitati aastail 1916-1917 Esimese Maailmasõja eelse Peeter Suure Merekindluse osana.Tõenäoliselt maailma esimesed suuremahulised angaarid olid mõeldud tolleaegsete ka kõige suuremate vesilennukite majutamiseks.


http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3204/new_eri_artiklid_320404





Sealt edasi suundume uudistama "Suurt Tõllu"


Suur Tõll (ehitatud 1914 Szczecinis Poolas Vulcan-Werke tehases) on eesti aurik-jäämurdja.
Suurel Tõllul on tähtis koht nii Soome kui Eesti Vabadussõjas. Ta on ainuke enne Vabadussõda ehitatud säilinud aurulaev Balti riikides ning samuti maailma suurim säilinud aurujäämurdja.


http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=28


Tiir laevadekil ja kapteni sillal tehtud, suundume sisse. Esimesena võtab meid vastu uhke kapteni kajut. Ruum jätab hubase mulje, hästi säilinud tumedast puidust mööbel ja seina ääres klaver( tundub, et kapten on muusikaharrastaja olnud). Sealt edasi uudistame mööda kisast koridori kiigates sisse erinevate ametimeeste kajuti ustest. Masinaruumi täitavad kõikvõimalikud hammasrattad ja kitsad trepid suunduvad päris laeva põhja. Pidid ikka väledad mehed olema, kes mööda neid treppe sibasid-ise ei hakka igaksjuhuks päris põhja turnima.





Järgmise objektina ootab meid allveelaev "Lembit"


Ainuke säilinud sõjalaev II Maailmasõja eelsest Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust.Esindas 1930.-ndatel aastatel allveelaevade tipptehnikat oma modernsuses ja innovatiivsuses. Vanim allveelaev kogu maailmas, mis veel siiani on vees ja teiste abiga ka pukseeritav.


http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=29


"Lembit-vääri oma nime" seisab kirjas vapil. Kuulame "vana merekaru" jutustust laeva tööst ja olust-eriti sügava mulje jätab lugu viimase mehe saatusest. Kui allveelaeval peaks õnnetus juhtuma, siis viimane mees ehk siis see, kes aitab teistel pääseda, jääb ise laeva. Mitte sellepärast, et nii on kombeks, vaid temal lihtsalt puudub pääsemisvõimalus. Kurb! Ja järjekordselt imestame-kui väikesed ja väledad pidid need mehed olema. Ukseavadest annab endalgi läbi pugeda ja ükseteise otsas rippuvad kettidega kinnitatud koikud on imetillukesed ja kitsad.





Edasi viib meid tee Soo ja Kalju tänava nurgale vaatama Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Tallinna Kalju kirikut.


Hoogsalt hakkas Tallinna I Baptisti Kogudus arenema 1890. aastal, kui koguduse jutlustajaks sai Eesti baptismi teerajaja Andres Tetermann (1854-1925). Oma kirik saadi siiski alles 1902. aasta lõpus tänu baptistist parunile Woldemar von Üxküllile, kelle rahalise abiga ehitati Kalamaja linnaossa paekivist kirik.

Kirikusse me sisse ei pääsenud, aga otsustasime järgmise avastamise käigus uuesti külastada.
Seikleme ringi mööda Kalamaja tänavaid imetledes armsaid puumaju. Paljud neist on saanud värske jume säilitades algupärase stiili. Osadel majadel on toredad puitpitskaunistused ja mõne maja katusel uhkeldab praeguseks juba algupärase otstarbe kaotanud tuvimajake. Üldiselt jätab Kalamaja sooja mulje-tore, et on olemas linnaosasid, kuhu moodne klaas ja metall ei ole sisse tunginud. Leiame siiski ühe modernse ehitise- moodsa kunsti muuseum Art depoo(mis nagu enamus muuseume on loomulikult pühapäeval suletud, kui inimestel oleks aega külastada:)
Edasi viib tee meid Kalma sauna juurde.
Kalma saun on ehitatud aastal 1928! Tallinnavanima sauna tiitel, väärikas arhitektuur jatraditsioonid teevad Kalma saunast hingega koha.Aja jooksul kogunenud väärikus on hoomatav jubaväljast, enne suurde fuajeesse sisenemist.Kuigi sauna on mitmeid kordi renoveeritud on ajaluguja hing jäänud.
Uudistame pileti hindasid- mehed E-N 115.- R-P 130.- naised E-N 95.- R-P 115.- ei mingit võrdsust:)
Vaatame üle ka Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi. Suur ja uhke Stalini aegne hoone.
Kalma sauna külje alt leiame huvitava kultuurikillukese- nimelt tegutseb siin "Teoteater". Astume sisse ja saame teada, et tõepoolest ongi tilluke harrastusteater ja lausa juba 1991 aastast tegutsenud. Käinud ka külalisettendusi andmas mujal maailmas (Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra). Mida kõike ei avasta kodulinnaga lähemalt tutvudes...

Kalamaja üle vaadatud suundume juba eelmisel korral üle vaadatud Kopli liinidele. Viimaste uudiste järgi pidavat seal olema mingid majad lammutatud, aga ei midagi. Kõik majad seisavad endiselt püsti, ainult sildid on vahetatud. Majades viibine keelatud ja kõrvaliste isikute märkamisel palutakse teatada vastavale numbrile.