Kalamaja-kodulinna avastamas vol.2

10.02.08 pühapäeva hommik- saame kokku Linnahalli parklas järjekordse sooviga jätkata kodulinna avastamisretke. Seekord suund Kalamajja.
Suundume linnahalli poole, mis oma "taevasse kõrguvate" treppidega vastu vaatab. Kunagi 1980 suveolümpiamängude ajaks valminud uhke hoone on praegu päris nukras seisus. Võrreldes praeguse aja moodsate klaasehitistega on siin selle hoone ehitusel arvestatud sellega, et säiliks merepoolt vaade vanalinnale. Linnahalli merepoolsel küljel vaatame üle copterline maandusmisplatsi ja selle ees ka üllatus-üllatus ka keset talve töötavad purskaevud. Kunagise kuulsa "lucky look`i" asemel on väljas sildid "piraat" ( muukeelsete ööklubi, mis praeguseks juba suletud).

Edasi suundume Rannamäe parki Balti jaama kõrval. Praegu on park piiratud aiaga ja korrast ära-leidsime siiski mingi augu, kust läbi pugeda... Kunagi olevat see park kuum koht olnud, kus ohvitserid jalutamas käinud(teadis Imbi rääkida). Miks ta praegu sellises seisus on... sellele küsimusele kahjuks ei olnud kedagi vastamas.







Järgmine objekt-vesilennukite angaarid. Sõidame mööda Suur-Patarei tänavat-vasakut kätt Ilmarise kvartali kenad kordatehtud majad ja paremal veel korrastamist ootavad vanad puumajad vaheldumisi kordatehtud majadega.


Vesilennukite angaarid ja kogu Lennusadama kompleks ehitati aastail 1916-1917 Esimese Maailmasõja eelse Peeter Suure Merekindluse osana.Tõenäoliselt maailma esimesed suuremahulised angaarid olid mõeldud tolleaegsete ka kõige suuremate vesilennukite majutamiseks.


http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3204/new_eri_artiklid_320404





Sealt edasi suundume uudistama "Suurt Tõllu"


Suur Tõll (ehitatud 1914 Szczecinis Poolas Vulcan-Werke tehases) on eesti aurik-jäämurdja.
Suurel Tõllul on tähtis koht nii Soome kui Eesti Vabadussõjas. Ta on ainuke enne Vabadussõda ehitatud säilinud aurulaev Balti riikides ning samuti maailma suurim säilinud aurujäämurdja.


http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=28


Tiir laevadekil ja kapteni sillal tehtud, suundume sisse. Esimesena võtab meid vastu uhke kapteni kajut. Ruum jätab hubase mulje, hästi säilinud tumedast puidust mööbel ja seina ääres klaver( tundub, et kapten on muusikaharrastaja olnud). Sealt edasi uudistame mööda kisast koridori kiigates sisse erinevate ametimeeste kajuti ustest. Masinaruumi täitavad kõikvõimalikud hammasrattad ja kitsad trepid suunduvad päris laeva põhja. Pidid ikka väledad mehed olema, kes mööda neid treppe sibasid-ise ei hakka igaksjuhuks päris põhja turnima.





Järgmise objektina ootab meid allveelaev "Lembit"


Ainuke säilinud sõjalaev II Maailmasõja eelsest Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust.Esindas 1930.-ndatel aastatel allveelaevade tipptehnikat oma modernsuses ja innovatiivsuses. Vanim allveelaev kogu maailmas, mis veel siiani on vees ja teiste abiga ka pukseeritav.


http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=29


"Lembit-vääri oma nime" seisab kirjas vapil. Kuulame "vana merekaru" jutustust laeva tööst ja olust-eriti sügava mulje jätab lugu viimase mehe saatusest. Kui allveelaeval peaks õnnetus juhtuma, siis viimane mees ehk siis see, kes aitab teistel pääseda, jääb ise laeva. Mitte sellepärast, et nii on kombeks, vaid temal lihtsalt puudub pääsemisvõimalus. Kurb! Ja järjekordselt imestame-kui väikesed ja väledad pidid need mehed olema. Ukseavadest annab endalgi läbi pugeda ja ükseteise otsas rippuvad kettidega kinnitatud koikud on imetillukesed ja kitsad.





Edasi viib meid tee Soo ja Kalju tänava nurgale vaatama Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Tallinna Kalju kirikut.


Hoogsalt hakkas Tallinna I Baptisti Kogudus arenema 1890. aastal, kui koguduse jutlustajaks sai Eesti baptismi teerajaja Andres Tetermann (1854-1925). Oma kirik saadi siiski alles 1902. aasta lõpus tänu baptistist parunile Woldemar von Üxküllile, kelle rahalise abiga ehitati Kalamaja linnaossa paekivist kirik.

Kirikusse me sisse ei pääsenud, aga otsustasime järgmise avastamise käigus uuesti külastada.
Seikleme ringi mööda Kalamaja tänavaid imetledes armsaid puumaju. Paljud neist on saanud värske jume säilitades algupärase stiili. Osadel majadel on toredad puitpitskaunistused ja mõne maja katusel uhkeldab praeguseks juba algupärase otstarbe kaotanud tuvimajake. Üldiselt jätab Kalamaja sooja mulje-tore, et on olemas linnaosasid, kuhu moodne klaas ja metall ei ole sisse tunginud. Leiame siiski ühe modernse ehitise- moodsa kunsti muuseum Art depoo(mis nagu enamus muuseume on loomulikult pühapäeval suletud, kui inimestel oleks aega külastada:)
Edasi viib tee meid Kalma sauna juurde.
Kalma saun on ehitatud aastal 1928! Tallinnavanima sauna tiitel, väärikas arhitektuur jatraditsioonid teevad Kalma saunast hingega koha.Aja jooksul kogunenud väärikus on hoomatav jubaväljast, enne suurde fuajeesse sisenemist.Kuigi sauna on mitmeid kordi renoveeritud on ajaluguja hing jäänud.
Uudistame pileti hindasid- mehed E-N 115.- R-P 130.- naised E-N 95.- R-P 115.- ei mingit võrdsust:)
Vaatame üle ka Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi. Suur ja uhke Stalini aegne hoone.
Kalma sauna külje alt leiame huvitava kultuurikillukese- nimelt tegutseb siin "Teoteater". Astume sisse ja saame teada, et tõepoolest ongi tilluke harrastusteater ja lausa juba 1991 aastast tegutsenud. Käinud ka külalisettendusi andmas mujal maailmas (Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra). Mida kõike ei avasta kodulinnaga lähemalt tutvudes...

Kalamaja üle vaadatud suundume juba eelmisel korral üle vaadatud Kopli liinidele. Viimaste uudiste järgi pidavat seal olema mingid majad lammutatud, aga ei midagi. Kõik majad seisavad endiselt püsti, ainult sildid on vahetatud. Majades viibine keelatud ja kõrvaliste isikute märkamisel palutakse teatada vastavale numbrile.

paljassaare-kopli 13.01.2008

Otsustasime avastada oma kodulinna. Kant, mis vähe käidud. Alustasime oma matka Paljassaare poolsaarel asuva Katariina kai juurest.

• Praeguse kuju ja konfiguratsiooni sai Paljassaare 1910ndatel aastatel Peeter Suure nimelise merekindluse tegemise ajal, mil sadama süvendamisest tekkinud täide ladustati saarte vahele ning saarte ja mandri vahele, millega tekkis poolsaar. Siis rajati ka Katariina kai ning Suur-Kaarli keskosas olevad suurtükipositsioonid. Samuti rajati raudteetamm Katariina kailt (Väike-Kaarlilt) positsioonideni.
  
  http://paber.ekspress.ee/viewdoc/3ADD68A728F70409C225709300552381

Ilm oli väga tuuline ja kohati kallas vihma, aga see meid eriti ei morjendanud. Siiski seekord piirdusime minimaalse jalgsi rännakuga. Katariina kai ülevaadatud, kiire pilk ka praeguseks korda tehtud Pikakari rannale, suundusime Paljassaare linnuvaatlustorni. Linde me küll ei näinud(ilmselt talvel ei saagi seda tahta-kuigi Katariina kai juures nägime luigepaari ja parte), küll aga avanes vaade soisele alale.

Edasi suundusime Kopli poole. Maleva tänavalt paremale mööda Neeme tänavat paiknevad majad on justkui muust teemast- sarnanedes veidi Nõmme elamutele. Erinevus Nõmmest vast see, et kõikidel majadel olid kõrged ajad (justkui kaitseks välismaailma eest oma privaatsust).

Järgmine suund Sepa tänavale-kurikuulsatele Kopli liinidele. Kunagisest töölislinnakust on saanud kodutute paradiis, kus paraku paljud neist "maja küttes" ise otsa leidnud. "Kütmise" käigus on kannatada saanud ka osad majad-siin seal on näha põlenud aknaavasid. Linna poolt elamiskõlbmatutele majadele on peale pandud sildid, mis suunavad kodutud varjupaika otsima Alasi 8-sse. Selles masendavas ja justkui väljasurnud rajoonis näikse siiski elu käivat-paljude majade ees seisid sõiduautod, mõne ees lausa mitu. Siiski plaanib linn viimaste uudiste kohaselt majade lammutamise.

http://www.epl.ee/artikkel/413729

Liinid vaatatud astusime sisse kohalikku Sepa baari-kauplusesse. Baaris istusid laua taga 3 baaritöötajat, rohkem külastajaid ei olnud. Lühikese arutelu järel-kas maitsta kohapeal pakutavaid pelmeene-otsustasime siiski tervise huvides loobuda. Kaupluse sotimendist 2/3 moodustas alkohol. Kõiksugu erinevat kangemat kraami pakuti- kohalikku päritolu ja väga suures valikus venemaa viina. Veidi oli ka söödavat kraami ja esmatarbe kaupa.

Vaatasime üle ka Kopli Nikolai kiriku-väike, armas ja väliselt korras. Sisse ei pääsenud, aga seinapeal olev jumalateenistuste ajakava oli tihe.

Tehnikaülikooli juures tegime põgusa peatuse. Üritasime ka pääseda Kopli poolsaare tippu, aga paraku on see ala suletud territoorium, kuhu pääseb erilubadega (kuulub BLRT grupile).

TTÜ juures oleval Kaluri tn asusid kunagi akadeemikute villad-praeguseks küll nukras seisus, mõne üksiku kallal käis hoone korrastamine. Jäi silma paar huvitavat pitskaunistusega rõdu.
Põgusalt tutvusime Bekkeri tööstushoonetega. Ranna ääres on veel säilinud üksikud majad vanast kalurikülast.
Täiesti omaette miljööga on Sirbi tänav. Tervet tänavat ääristavad kivist paarismajad, mis on ehitatud esimese EV lõpuaastatel.
Hea mulje jättis ka Kopli park, mille keskele on ehitatud moderne tagurpidi purskaev ja purskaevu põhjas kujutatud inimfiguurid. Kahjuks talvisel ajal ei tööta, aga annab põhjust kevadel-suvel uuesti vaatama minna. Meenutamaks sovjeetikumi aega, seisab pargi servas ka kunagine õllebaar. Park suletakse õhtuti kell 23.00 ja ilmselt aitab see ka kaasa pargi korrashoiule.

Koplis on mida vaadata- kohati nostalgiline, kohati arenev ja kohati šokeeriv.