Otsustasime avastada oma kodulinna. Kant, mis vähe käidud. Alustasime oma matka Paljassaare poolsaarel asuva Katariina kai juurest.
- Praeguse kuju ja konfiguratsiooni sai Paljassaare 1910ndatel aastatel Peeter Suure nimelise merekindluse tegemise ajal, mil sadama süvendamisest tekkinud täide ladustati saarte vahele ning saarte ja mandri vahele, millega tekkis poolsaar. Siis rajati ka Katariina kai ning Suur-Kaarli keskosas olevad suurtükipositsioonid. Samuti rajati raudteetamm Katariina kailt (Väike-Kaarlilt) positsioonideni.
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/3ADD68A728F70409C225709300552381
Ilm oli väga tuuline ja kohati kallas vihma, aga see meid eriti ei morjendanud. Siiski seekord piirdusime minimaalse jalgsi rännakuga. Katariina kai ülevaadatud, kiire pilk ka praeguseks korda tehtud Pikakari rannale, suundusime Paljassaare linnuvaatlustorni. Linde me küll ei näinud(ilmselt talvel ei saagi seda tahta-kuigi Katariina kai juures nägime luigepaari ja parte), küll aga avanes vaade soisele alale.
Edasi suundusime Kopli poole. Maleva tänavalt paremale mööda Neeme tänavat paiknevad majad on justkui muust teemast- sarnanedes veidi Nõmme elamutele. Erinevus Nõmmest vast see, et kõikidel majadel olid kõrged ajad (justkui kaitseks välismaailma eest oma privaatsust).
Edasi suundusime Kopli poole. Maleva tänavalt paremale mööda Neeme tänavat paiknevad majad on justkui muust teemast- sarnanedes veidi Nõmme elamutele. Erinevus Nõmmest vast see, et kõikidel majadel olid kõrged ajad (justkui kaitseks välismaailma eest oma privaatsust).
Järgmine suund Sepa tänavale-kurikuulsatele Kopli liinidele. Kunagisest töölislinnakust on saanud kodutute paradiis, kus paraku paljud neist "maja küttes" ise otsa leidnud. "Kütmise" käigus on kannatada saanud ka osad majad-siin seal on näha põlenud aknaavasid. Linna poolt elamiskõlbmatutele majadele on peale pandud sildid, mis suunavad kodutud varjupaika otsima Alasi 8-sse. Selles masendavas ja justkui väljasurnud rajoonis näikse siiski elu käivat-paljude majade ees seisid sõiduautod, mõne ees lausa mitu. Siiski plaanib linn viimaste uudiste kohaselt majade lammutamise.
Liinid vaatatud astusime sisse kohalikku Sepa baari-kauplusesse. Baaris istusid laua taga 3 baaritöötajat, rohkem külastajaid ei olnud. Lühikese arutelu järel-kas maitsta kohapeal pakutavaid pelmeene-otsustasime siiski tervise huvides loobuda. Kaupluse sotimendist 2/3 moodustas alkohol. Kõiksugu erinevat kangemat kraami pakuti- kohalikku päritolu ja väga suures valikus venemaa viina. Veidi oli ka söödavat kraami ja esmatarbe kaupa.
Vaatasime üle ka Kopli Nikolai kiriku-väike, armas ja väliselt korras. Sisse ei pääsenud, aga seinapeal olev jumalateenistuste ajakava oli tihe.
Tehnikaülikooli juures tegime põgusa peatuse. Üritasime ka pääseda Kopli poolsaare tippu, aga paraku on see ala suletud territoorium, kuhu pääseb erilubadega (kuulub BLRT grupile).
TTÜ juures oleval Kaluri tn asusid kunagi akadeemikute villad-praeguseks küll nukras seisus, mõne üksiku kallal käis hoone korrastamine. Jäi silma paar huvitavat pitskaunistusega rõdu.
Põgusalt tutvusime Bekkeri tööstushoonetega. Ranna ääres on veel säilinud üksikud majad vanast kalurikülast.
Täiesti omaette miljööga on Sirbi tänav. Tervet tänavat ääristavad kivist paarismajad, mis on ehitatud esimese EV lõpuaastatel.
Hea mulje jättis ka Kopli park, mille keskele on ehitatud moderne tagurpidi purskaev ja purskaevu põhjas kujutatud inimfiguurid. Kahjuks talvisel ajal ei tööta, aga annab põhjust kevadel-suvel uuesti vaatama minna. Meenutamaks sovjeetikumi aega, seisab pargi servas ka kunagine õllebaar. Park suletakse õhtuti kell 23.00 ja ilmselt aitab see ka kaasa pargi korrashoiule.
Koplis on mida vaadata- kohati nostalgiline, kohati arenev ja kohati šokeeriv.
